Kui üks igatseb rohkem lähedust kui teine
Vahel tahaks üks partner rohkem kallistusi, suudlusi ja seksuaalset lähedust, samal ajal kui teine ei tunne selleks kuigi sageli soovi. Mõnikord on olukord vastupidine sellele, millega suhte alguses harjuti. Üks hakkab mõtlema, kas ta pole enam piisavalt ihaldusväärne, teine aga tunneb süütunnet, sest ei suuda vastata partneri ootustele.
Kui see kõlab tuttavalt, siis tasub teada üht olulist asja: partnerite erinev seksuaalne soov on üsna tavaline. See ei tähenda automaatselt, et armastus oleks kadunud, suhe oleks halb või kummagi partneriga oleks midagi valesti.
Inimesed kogevad lähedust erinevalt. Ka ühe inimese seksuaalne soov võib elu jooksul muutuda. Mõnikord igatseme rohkem füüsilist kontakti, teinekord vajame puhkust, rahu või lihtsalt aega iseendaga. Suhte seisukohalt pole kõige olulisem see, kui sageli seksitakse, vaid see, kas mõlemad saavad oma tunnetest ausalt rääkida ja tunnevad end teineteise kõrval turvaliselt.
Vaatame lähemalt, miks libiido võib partneritel erineda, kuidas sellest rääkida ning mida saab teha selleks, et lähedus ei muutuks kohustuseks ega pidevaks pettumuse allikaks.
Mida tähendab erinev libiido suhtes?
Libiido on inimese seksuaalne soov ehk huvi seksuaalse läheduse vastu. Mõni inimene tunneb soovi sageli ja spontaanselt, teisel tekib see harvem või alles siis, kui ta tunneb end lõõgastunult, hoituna ja partneriga emotsionaalselt lähedasena.
Ühes suhtes võivad need erinevused olla väikesed, teises aga märgatavamad. Samuti ei püsi seksuaalne soov alati samal tasemel. See, mis tundus loomulik suhte alguses, ei pruugi olla samasugune pärast mitut ühist aastat, lapse sündi, töökoormuse suurenemist või mõnda muud elumuutust.
Oluline on mõista, et seksuaalse läheduse jaoks pole olemas üht õiget sagedust. Mõne paari jaoks sobib sagedasem seks, teisele paarile harvem intiimne koosolemine. Probleem ei seisne tingimata erinevuses endas, vaid selles, kuidas partnerid seda kogevad ja omavahel lahendavad.
Kui üks tunneb end pidevalt tõrjutuna ja teine pideva surve all, väärib olukord tähelepanu. Mitte sellepärast, et keegi peaks rohkem või vähem seksima, vaid selleks, et mõlemad saaksid end suhtes hästi tunda.
Miks võib seksuaalne soov partneritel erineda?
1. Väsimus ja igapäevane stress
Kui päevad mööduvad töö, kohustuste, rahamurede või muude pingete keskel, võib õhtuks olla energia otsas. Isegi siis, kui partner on kallis ja suhe oluline, ei pruugi seksuaalseks läheduseks lihtsalt jaksu jätkuda.
Mõne inimese jaoks on füüsiline lähedus viis stressist vabaneda ja tunda partneri tuge. Teine vajab enne puhkust, vaikust või omaette olemist. Need vajadused võivad olla erinevad, ilma et kumbki oleks vale.
Kui üks partner tõlgendab teise väsimust isikliku tagasilükkamisena, võib tekkida arusaamatus. Seepärast tasub vahel küsida mitte „Miks sa mind ei taha?”, vaid hoopis „Kuidas sul päriselt läheb? Kas miski koormab sind viimasel ajal?”
2. Soov ei teki kõigil ühtemoodi
Meil on sageli ettekujutus, et seksuaalne soov peaks tekkima iseenesest ja õigel hetkel. Tegelikkuses ei koge kõik inimesed iha samal viisil.
Mõnel tekib seksuaalne huvi spontaanselt, ilma erilise põhjuseta. Teisel võib soov kujuneda järk-järgult meeldiva vestluse, kallistuste, suudluste või rahuliku koosolemise käigus. Sellist mustrit nimetatakse reageerivaks seksuaalseks sooviks.
See ei tähenda, et inimene peaks seksiga nõustuma lootuses, et soov ehk hiljem tekib. Lähedus peab olema vabatahtlik ning mõlemal partneril on alati õigus öelda „ei” või „mitte praegu”. Küll aga aitab nende erinevuste mõistmine aru saada, miks üks partner võib soovida spontaanset lähenemist, samal ajal kui teine vajab enne rohkem aega ja lähedust.
3. Emotsionaalne kaugus ja lahendamata pinged
Seksuaalset soovi ei mõjuta ainult füüsiline enesetunne. Mõnikord on raske lähedust kogeda siis, kui suhtes on kuhjunud pahameel, lahendamata vaidlused või tunne, et igapäevased kohustused pole võrdselt jagatud.
Kui inimene tunneb end kuulamata, üksijäetuna või pidevalt kritiseerituna, võib ka soov füüsilise läheduse järele väheneda. Samal ajal võib teine partner just füüsilise läheduse kaudu püüda kontakti taastada.
Nii võib tekkida nõiaring: üks otsib rohkem lähedust, teine tõmbub surve tõttu eemale ning mõlemad tunnevad end järjest üksikumana. Sellest ringist väljumiseks aitab sageli avatud vestlus, kus eesmärk pole süüdlase leidmine, vaid teineteise kogemuse mõistmine.
4. Tervis, uni ja hormonaalsed muutused
Seksuaalne soov on seotud ka meie füüsilise ja vaimse tervisega. Seda võivad mõjutada unepuudus, pikaajaline väsimus, meeleolu, valu, hormonaalsed muutused ja mõned ravimid.
Ka lapse sünd, menopaus või muud olulised eluperioodid võivad muuta seda, kuidas inimene oma keha ja seksuaalsust kogeb. Mõnikord on muutus ajutine, mõnikord vajab see rohkem tähelepanu ja tuge.
Kui seksuaalne soov on järsult muutunud, muutus tekitab muret või sellega kaasnevad näiteks valu, püsiv kuivus, erektsiooniprobleemid või muud tervisemured, tasub rääkida tervishoiutöötajaga. Kõike ei pea lahendama ainult suhte või tahtejõu abil.
Kuidas rääkida partneriga, kui seksuaalsed vajadused on erinevad?
Sellest rääkimine võib olla keeruline, sest mängus pole ainult seks. Sageli on selle taga soov tunda end ihaldatuna, armastatuna ja olulisena. Väiksemat seksuaalset soovi kogev partner võib omakorda karta, et ta valmistab teisele pettumust või et temalt oodatakse midagi, milleks ta valmis pole.
Seepärast tasub valida vestluseks rahulik hetk, mil kumbki ei tunne, et peab kohe seksima, end õigustama või probleemi kiiresti ära lahendama.
Räägi sellest, mida sina tunned
Laused nagu „Sa ei taha mind enam kunagi” või „Sa mõtled ainult seksile” võivad panna partneri ennast kaitsma. Selle asemel proovi kirjeldada oma tundeid ja vajadusi ilma teist süüdistamata.
- „Ma igatsen meievahelist lähedust ja tahaksin mõista, kuidas sina end tunned.”
- „Mõnikord tunnen end tõrjutuna, aga ma ei taha, et sa tunneksid survet.”
- „Mis aitaks sul end minuga lähedasemalt ja vabamalt tunda?”
- „Milline lähedus tunduks sulle praegu mõnus ja loomulik?”
Samuti tasub päriselt kuulata, mida partner vastab. Võib selguda, et tema jaoks pole küsimus soovis sinu vastu, vaid väsimuses, pingetes, ebamugavuses või milleski, millest ta pole varem osanud rääkida.
Ärge muutke iga puudutust seksuaalseks ootuseks
Füüsiline lähedus ei pea alati viima seksini. Kallistus võib olla lihtsalt kallistus. Massaaž võib aidata lõõgastuda, ilma et sellele järgneks midagi muud. Koos diivanil olemine, suudlus või käest kinni hoidmine võivad olla väärtuslikud ka täiesti iseseisvalt.
Kui üks partner kardab, et iga hellusehetk tähendab ootust seksile, võib ta hakata vältima isegi neid puudutusi, millest ta tegelikult puudust tunneb. Seepärast võib olla väga vabastav kokku leppida, et osa läheduse hetki ongi lihtsalt läheduse jaoks.
See ei tähenda seksuaalsest elust loobumist. See tähendab, et suhtes on ruumi ka hellusele, mis ei tekita kohustust kuhugi edasi liikuda.
Kuidas leida suhtes ühine rütm?
Erineva libiido puhul ei pruugi lahendus olla selles, et mõlemad hakkavad tundma täpselt sama palju soovi. Palju olulisem on leida viis, kuidas kumbki ei tunneks end pidevalt kõrvale jäetuna ega sunnituna.
- Leidke aega kahekesi olemiseks. Igapäevased kohustused võivad võtta kogu tähelepanu. Ühine jalutuskäik, rahulik õhtu või telefonivaba aeg aitab taas kontakti luua.
- Uurige, milline lähedus teile sobib. Küsige teineteiselt, kas praegu tundub kõige mõnusam kallistus, massaaž, suudlus, vestlus või lihtsalt koos puhkamine.
- Rääkige soovidest väljaspool magamistuba. Nii on lihtsam arutada tundlikke teemasid ilma, et keegi tunneks survet kohe midagi teha.
- Austage teineteise piire. Kummalgi peab olema võimalus öelda „ei” või „mitte praegu” ilma karistamise, süütunde tekitamise või pahameele kartuseta.
- Olge uudishimulikud, mitte hinnangulised. Selle asemel et otsustada, mis partneril viga on, püüdke mõista, mida ta kogeb ja mida ta vajab.
Ka intiimelu planeerimine võib mõnele paarile sobida. See ei pea tähendama kalendrisse märgitud kohustust seksida. Pigem võib see olla teadlikult võetud aeg teineteise jaoks, mille jooksul on ruumi lähedusele, kuid puudub kohustus jõuda kindla tulemuseni.
Kui sama teema põhjustab pidevalt konflikte ja omavahel rääkimine ei vii edasi, võib abi olla paarinõustajast või seksuaalnõustajast. Mõnikord aitab neutraalne spetsialist näha mustreid, millest omal jõul on raske välja tulla.
Millal tasub abi otsida?
Kui seksuaalse soovi muutus on järsk, püsiv või tekitab sulle muret, tasub rääkida perearsti või muu sobiva tervishoiutöötajaga. Eriti oluline on seda teha siis, kui muutusega kaasnevad valu, püsiv kuivus, erektsiooniprobleemid või muud tervisesümptomid.
Kui erinev libiido põhjustab suhtes pidevat pinget, süütunnet, hirmu või survet, võib aidata paarinõustamine või seksuaalnõustamine. Kui partner ei austa sinu piire või sunnib sind seksuaalseks tegevuseks, ei ole tegemist lihtsalt erineva libiidoga. Sellisel juhul on oluline otsida tuge ja seada esikohale enda turvalisus.
Hea intiimelu ei nõua ühesugust seksuaalset soovi
Kui partnerite seksuaalne soov on erinev, ei tähenda see automaatselt, et armastus oleks kadunud või suhe oleks läbi. Inimesed muutuvad, elu toob kaasa erinevaid perioode ja ka lähedus võib ajas teiseneda.
Oluline on, et mõlemad saaksid oma tunnetest rääkida, tunneksid end kuulatuna ning teaksid, et nende piire austatakse. Üks partner ei peaks pidevalt tundma end soovimatuna ja teine ei peaks seksima kohusetundest.
Ühist rütmi ei pea leidma ühe vestlusega ega üleöö. Mõnikord algab muutus hoopis väikesest asjast: siirast küsimusest, pikemast kallistusest, rahulikust õhtust või julgusest öelda välja midagi, millest pole varem räägitud.
LoveAidi mõte: lähedus ei alga alati seksist. Sageli algab see tundest, et sind kuulatakse, austatakse ja sa võid olla aus selle suhtes, mida vajad.
